Esimene postitus

Esimene postitus

Emme rasedus ja minu sünd.

Tere, 🙂
Olen 1a ja 7k rõõmus tüdruk, kes sündis 17.04.18 Pärnu haiglas. Ma olin väga oodatud plika, kuid kõik ei läinud nii nagu tavaliselt. Minu emmel on selline raske haigus nagu epilepsia ja seetõttu oli ta ka suurema arstide järelvalve all. Kõik oli hästi! Ükski ultraheli ega arstivisiit ei viidanud, et minuga miskit pahasti on.

Emme jaoks oli raseduse teine pool väga raske, tema haigus lõi uuesti välja ja krampe oli palju. Ainus mis andis jõudu emmel edasi minna oli see teadmine, et arstid ütlesid “ära muretse, lapsega on kõik korras!”

Mida nädal edasi, seda tihedamini käisime emmega haiglas, viimane rasedus trimester olime peaaegu igapäevased EMO külastajad, saime ka riielda, et käime tühja asja pärast (nt ma polnud terve päev end liigutanud ja emmel oli hirm, et miskit on valesti).
16.04.18 kesköö ajal olid emmel jälle krambid ning vanaema kutsutud kiirabi viis meid haiglasse.

Ma ei tundnud enam ennast emme kõhus hästi, aga keegi ei kontrollinud minu enesetunnet, kuigi vanaema palus korduvalt. Emme ise ei ärganud enne vara hommikut ja siis ei suutnud ka iseseisvalt kõndida, ainult vanaema najal ning vetsuni ja voodisse tagasi.

Vastu hommikut suutis vanaema veenda sünnitusosakonna õdesid, et need teeksid KTG uuringu, kus selgus, et minu süda lööb üle 200 löögi minutis. Vanaema ja emme jaoks polnud see okei, kuid arstid ütlesid et asi on normaalne ja ootame hommikuni, kuni saabub sünnitusosakonna juhataja.

Emme ja vanaema suutsid vaid jälgida kella ja KTG aparaati, kuna minu südametöö ei aeglustunud ja aeg oli see, mis venis. Umbes 8.30 saabus sünnitusosakonna juhataja, kes oli lühiülevaate juba olukorrast saanud ning emme kuulis, kuidas öine vahetus sai juba väga valjuhäälselt pahandada “Miks ei tehtud kohe erakorralist keisrit ?”

Kohe mindi operatsioonisaali valmis panema ning meid viidi sinna, emmele tehti seljasüst ja mina sündisin 17.04.18 kell 10.41, ilunumbritega 2980g ja 49cm. Sünnitraumana hapniku puudusest tekkinud Laste tserebraalparalüüs, mis on püsiv kesknärvisüsteemi ehk ajukahjustus ning hiljem selgus, et minu südames on kaks pisikest auku.

Kuidas ja mis minuga edasi juhtus saad teada, kui hakkad minu tegemisi jälgima!
Facebookis leiad meid: https://www.facebook.com/Jetelisee/

Jäta kommentaar

Teie e-posti aadressi ei avaldata.